Mida tähendavad kliimamuutused ja ülemaailmne soojenemine?

Teadlaste hulgas valitseb kindel üksmeel, et meie planeedi kliima on muutumas ja et need muutused on põhjustatud peamiselt inimtegevusest. Seda üksmeelt toetavad paljud teaduslikud uuringud ja teadusorganisatsioonid, millest enamik on selgesõnaliselt nõus valitsustevahelise kliimamuutuste rühmaga (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC)[i]. Peaaegu kõik kliimateadlased (97–98%) toetavad üksmeelt inimtekkeliste (s.o inimeste põhjustatud) kliimamuutuste seisukohas[ii] [iii] ja ülejäänud 3% vastuolulistest uuringutest kas ei saa korrata või sisaldavad need vigu[iv].

Väidet, mille kohaselt võib atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon kliimat mõjutada, mainiti juba 19. sajandil[v]. Hiljem näitasid 1958. aastal tehtud mõõtmised, et CO2 kontsentratsioon oli suurenenud ja selle põhjus oli selleks ajaks juba veenvalt inimtegevusele, nagu näiteks fossiilkütuse põletamisele[vi] [vii] ja hiljem ka metsade raadamisele[viii] omistatud. 1995. aastal teatas IPCC, et “Kogutud tõendid näitavad inimtegevuse märgatavat mõju ülemaailmsele kliimale” [ix] — seda järeldust on viimase kahe aastakümne jooksul teaduslike uuringutega oluliselt tugevdatud. Mitmed riigid on alates 2016. aastast välja kuulutanud kliima-alase hädaolukorra, seadmaks kliimamuutuste leevendamise esmatähtsaks[x].

Need faktid tõstatavad kaks olulist küsimust. Esiteks – kuidas kliima tulevikus muutub ja teiseks – kuidas see muutus inimesi ja looduskeskkonda mõjutab. Enne kui nendele küsimustele järgmises artiklis vastame, vaatleme hakatuseks kliimamuutuste, ülemaailmse soojenemise ja ilmastiku erinevusi.

Ülemaailmne soojenemine viitab ainult Maa pinnatemperatuuri tõusule, kliimamuutused hõlmavad aga ülemaailmset soojenemist koos selle nn kõrvalmõjudega, nagu näiteks liustike sulamine, tugevad vihmasajud või sagedasemad põuad. Teisisõnu on ülemaailmne soojenemine üks palju suurema inimeste põhjustatud kliimamuutuste probleemi tunnus.

Teine erinevus ülemaailmse soojenemise ja kliimamuutuse vahel on see, et kui meedias ülemaailmset soojenemist arutatakse, nimetatakse seda peaaegu alati inimeste põhjustatud soojenemiseks. Seda seetõttu, et soojenemine on tingitud süsihappegaasi ja muude kasvuhoonegaaside kiirest kasvust peamiselt sel põhjusel, et inimesed põletavad fossiilkütuseid: kivisütt, naftat ja gaasi. Kliimamuutused võivad teisalt tähendada nii inimeste põhjustatud, kui ka looduslikke muutusi, nagu näiteks jääajad. Lisaks fossiilkütuste põletamisele tekitavad inimesed kliimamuutusi aerosoolidega saastamise või Maa pinnavormide muutmise kaudu – alates süsinikku talletavatest metsadest kuni süsinikku tootvate põllumaadeni[xi].

Lisaks on kliimamuutused ja ilm küll seotud, kuid toimivad erinevas ulatuses. Ilm on see, millised on atmosfääri tingimused lühikese aja jooksul, kliima aga see, kuidas atmosfäär suhteliselt pika aja jooksul käitub[xii]. Seega, kui teie riigis lund sajab, ei tähenda see, et ülemaailmne soojenemine ja kliimamuutused tõelised pole.

Eeldatavasti jätkub ülemaailmse kliima soojenemine ka 21. sajandil. Küll aga sõltub kliima muutuste ulatus paljuski edaspidistest inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kliima tundlikkusest nende suhtes[xiii].

Järgmises artiklis võtame vaatluse alla tuleviku ja kliimamuutuste mõjud.

Artikli kirjutamisel kasutatud viited ja kirjandus:

[i] Scientific consensus on climate change

[ii] Examining the Scientific Consensus on Climate Change

[iii] Consensus on consensus: a synthesis of consensus estimates on human-caused global warming

[iv] Making Sense of Climate Science Denial

[v] On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground

[vi] Carbon and Other Biogeochemical Cycles

[vii] Greenhouse gases and aerosols. The IPCC scientific assessment

[viii] Deforestation and Climate Change

[ix] Global warming of 1.5 C, Intergovernmental Panel on Climate Change

[x] Climate emergency declaration

[xi] What’s the difference between global warming and climate change?

[xii] NASA – What’s the Difference Between Weather and Climate?

[xiii] What’s the difference between global warming and climate change?

Märts 2020