Eelmises artiklis arutasime, mida kliimamuutused üldiselt tähendavad ning käsitlesime erinevusi kliimamuutuste, ülemaailmse soojenemise ja ilmastiku vahel. Oleme kindlad, et kliima jätkab muutumist, kuid selle muutumise ulatus ei ole veel selge.
On ahvatlev ennustada tulevasi kliimamuutusi seniste suundumuste ekstrapoleerimise ehk väljapoole laiendamise teel. Ekstrapoleerimine oleks siiski mõistlik ainult juhul, kui varasemate ja tulevaste kliimamuutuste põhjus oleks sama. Tegelikkuses on inimtekkelised (st inimtegevusest põhjustatud) kliimamuutused mitme teguri ja nendevahelise tasakaalu tervikmõju. See on erinevate tegurite tasakaal ja suhe, mis on aga nii minevikus, praegusel hetkel kui tulevikus erinev.
Samuti teame me seda, et kliima muutub ka loomulikult. Seetõttu esindavad viimase poole sajandi jooksul toimunud kliimamuutused inimtekkeliste ja looduslike muutuste segu. Sageli on neid mõjusid keeruline teineteisest lahutada. Ka tulevased kliimamuutused on inimtekkeliste ja looduslike muutuste kombinatsioon, kuid pole teada, mil määral looduslikud muutused inimtekkelisi takistavad või tugevdavad[i].
Kliimamuutuste mõju inimestele ja looduslikele elupaikadele
On oluline võtta arvesse, kuidas mõjutavad kliimamuutused nii kogu maailma inimesi kui ka loodussüsteeme, kuhu me kuulume. 4°C temperatuuri tõusuga suurenevad riskid veelgi – kliimamuutustel saab olema ülekaalukas mõju looduslikele süsteemidele ja oluliste liikide väljasuremisele ning see tekitab suuri riske toiduga kindlustatusele. IPCC aruanne nendib, et “Eeldatavasti süvendab kliimamuutuste mõju enamikus arengumaades vaesust ja tekitab nii arenenud riikides kui ka arengumaades üha suureneva ebavõrdsusega piirkondades uusi vaesuslõksu jäävaid inimesi. Kliimamuutused võivad mõjutada kõiki toiduga kindlustatuse tahke, sealhulgas juurdepääsu toidule, selle kasutamist ja toidu hinna stabiilsust.” Allpool analüüsime mõnda neist mõjudest põhjalikumalt[ii] .
Haavatavad ühiskonnad
Pole üllatav, et kliimamuutused mõjutavad inimesi ebavõrdselt. Eriti haavatavad on kliimamuutuste suhtes just sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt või muul viisil tõrjutud inimesed. Riskid on jaotunud ebaühtlaselt ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kogukondade jaoks on need üldiselt suuremad, arvestades nende piiratud võimalusi muudatuste mõjuga toime tulla ja nendega kohaneda[iii].
Ohustatud ökosüsteemid
Mõnda ökosüsteemi ohustavad kliimamuutused juba praegu. Temperatuuri tõusuga veel umbes 1°C võrra suureneb selliste, tõsiste tagajärgede ohuga süsteemide arv veelgi. Selle kohta, kui oluline võib olla ühe kraadine tõus, võib tuua lihtsa analoogia – võrdleme kliima temperatuuri tõusu lapse palavikuga. See pole eluohtlik, kuid ometi ei tohiks seda eirata. 2050. aastaks prognoosivad mõned mudelid temperatuuri tõusu peaaegu 4 °C võrra – selline temperatuuri tõus oleks lapsele väga ohtlik. See tähistab ühtlasi punkti, kus kliimateadlaste sõnul Maal pöördumatud muutused toimuvad. Aastaks 2100 võib temperatuur tõusta kuni 6 °C. Siin räägime keskmisest muutusest, kus näiteks Arktikas temperatuur kahekordistub. Seega nagu lapse palaviku puhul, muutuks olukord kriitiliseks. Paljude piiratud kohanemisvõimega liikide ja süsteemide jaoks toob edasine 2 °C soojenemine kaasa väga suure riski, eeskätt korallriffide süsteemide ja juba nimetatud Arktika piirkondade jaoks. Mõned liigid harjuvad uue kliimaga ja kohanevad. Nende arvukus, kes piisavalt kiiresti kohaneda ei suuda, väheneb aga oluliselt või surevad need lausa välja[iv].
Äärmuslikud ilmastikuolud
Kliimamuutused koos 1 °C suuruse temperatuuri tõusuga suurendavad äärmuslike sündmuste ohtu, nagu võimsad tormid, kuumalained, ebatavaline sademete hulk ja rannikuäärsed üleujutused. Teatud tüüpi äärmuslike sündmustega seotud riskid suurenevad kõrgematel temperatuuridel veelgi. Kogu 21. sajandiks prognoositava merepinna tõusuga kaasneb rannikualadele ja madalatele aladele üha enam kahjulikke tagajärgi, nagu uputused, rannikualade üleujutused ja erosioon[v].
Inimeste tervis, turvalisus ja konfliktid
Prognoositavad kliimamuutused mõjutavad inimeste tervist peamiselt juba olemasolevate terviseprobleemide süvenemisega. Kohalikud temperatuuri ja sademete muutused on muutnud mõne vee kaudu leviva haiguse levikut. Samuti kaasnevad riskid parasiitide arvu kasvuga ehk näiteks Lyme`i tõve levikuga. Kõrgem temperatuur ja niiskus talvitumisperioodil võimaldavad puukidel jõudsalt areneda ning oma populatsiooni suurendada[vi]. Eeldatavasti kahjustab muutunud kliima ka tavapärast inimtegevust, sealhulgas toidu kasvatamist või väljas töötamist. Samuti suurendavad kliimamuutused inimeste ümberasustamist. Kliimamuutused suurendavad kaudselt ka kodusõja vormis esinevate vägivaldsete konfliktide ning vaesusest ja majanduslikest vapustustest tulenevate konfliktide riski. Eeldatakse, et kliimamuutuste mõju kriitilisele taristule ja territoriaalsele terviklikkusele mõjutab ka riiklikku julgeolekupoliitikat[vii].
[i] DOI: 10.1093/acrefore/9780190228620.013.634
[ii] IPCC, 2014: Summary for policymakers. In: Climate Change 2014
[iii] IPCC, 2014: Summary for policymakers. In: Climate Change 2014
[iv] doi.org/10.1016/j.jnc.2018.06.001
[v] IPCC, 2014: Summary for policymakers. In: Climate Change 2014
[vi] Lyme disease exposure, Wikipedia (2019)
[vii] IPCC, 2014: Summary for policymakers. In: Climate Change 2014
Veebruar 2020